[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

et ‹konj›

1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.

ainult et
alustab lauset v. lauseosa, mis piirab v. täpsustab eelnenud väidet; sün. ainult (4. täh.) Ilus, ainult et väike tuba. Vanaisa kuuleb küll, ainult et kõvemini peab rääkima. *Keskel käik nagu klassiski, ainult et pinkide asemel mõlemal pool voodid haavatutega. E. Krusten. *Liiv mis liiv. Ainult et hästi peenike ja puhas. H. Pukk.

et cetera [et tseetera]
ja nii edasi, ja muud, lüh. etc

ilma et
alustab eitavasisulist viisi- ja tagajärjelauset. Lahkus, ilma et oleks head aegagi öelnud. Ütles seda niisama, ilma et oleks midagi tõsisemat mõelnud. Oli mitu nädalat haiglas, ilma et sellest mingit abi oleks olnud. Ilma et ta ise arugi sai, ilmus naeratus ta näole. *Aga ta lükkas edasi, ikka jälle edasi, teiseks, paremaks korraks, ilma et see parem kord iialgi oleks tulnud. E. Vilde.

kui et

1. alustab pealause järel olevat sisult eitavat otstarbelauset. *Vargamäe jõe süvendamine on liiga suur ja kulukas töö, kui et see ministeeriumis pooldamist leiaks. A. H. Tammsaare. *Elu on liiga lühike, kui et sellest veeta hetkegi igavuses ja ükskõiksuses. M. Metsanurk.
2. alustab võrdluslauset. *.. noormees vandunud neiule: „Ennem jooksku see järv kohalt ära, kui et ma sinu maha jätan.” A. Annist. *.. hoiad mind pigem, mulle paistab, igast sobivast juhusest eemal, kui et aitad mu lootusel kuidagi edeneda. J. Kross (tlk).

liiati(gi) et
seda enam et. *Uued suhted ei saanud mõjuta jääda vahekorrale „Uue Ajaga”, liiatigi et Tõnisson arendas üsna ägedaid kallaletunge Neumannile. E. Roos.

mitte et ... vaid
ühendsidesõna, esineb hrl. korduvate lauseliikmetega lauses. *Mitte et ta oleks ülearu aus loodud, vaid just nimelt ülearu arg. E. Rannet. *.. et ta selle eest ära annab mitte et viimase kopika, vaid ka oma hinge .. J. Peegel.

muudkui et
ainult et. *Martin B. oli õieti esteet ja kirjanik, muudkui et ta oma annet iial ei olnud tarvitada katsunud .. A. Kitzberg.

nii et

1. alustab viisi- ja tagajärjelauset. Põleb, nii et ragin taga. Valetab, nii et suu suitseb. Laulab, nii et imesta. Tulime, nii et maantee tolmas. Ütles seda valjusti, nii et kõik kuulsid. Naeris, nii et pisarad tulid silma. Sadas kogu päeva, nii et toast kordagi välja ei saanud. *Ära mängi, muidu tõmban sulle ühe täie, nii et ajad käpad püsti! V. Beekman.
2. hrv. alustab otstarbelauset. *.. hoidsime laternat otse veepinnal, et neid [= vaalhaisid] üles meelitada, nii et saaksime lähemalt näha, mis elukad nad õieti on. H. Sepamaa (tlk).
3. järeldav sidesõna, seob korduvaid lauseliikmeid v. iseseisvaid lauseid rinnastavalt. *Vana Siimon oli oma linnatulekust saadik, nii et juba õndsa Koelli päevist, Pühavaimu koguduses olnud .. J. Kross. *Ema teenistusest oli viimasel ajal õieti elanud ka poeg. Nii et pärast ema surma polnud õieti enam midagi, millest elada. R. Roht.

nõnda et
nii et. *Jaska rääkis kõva häälega, nõnda et see kostis üle kogu tänava. E. Männik.

olgu et
olgugi et. *Lõpuks on inspektorgi ainult inimene, olgu et ta kuljustega saanis linnast kohale sõidab ja võõrast keelt räägib. M. Traat.

olgugi et
ehkki, kuigi, ehk küll
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Olgugi et päike oli juba kõrgel, oli väljas veel jahedavõitu. Olgugi et ma siinkandis olen elanud, ei tunne ma kõiki inimesi. *Aga Reinul on tubakat kotis veel küll, olgugi et kott küla peremeeste käes ringi käis .. A. H. Tammsaare.
2. alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset v. vastava iseloomuga lauseosa). *Heledad lokkis juuksed, olgugi et hallisegused, terav sirge nina – kõik nagu temal. T. Lehtmets.

seda enam et
alustab põhjuslauset, mis toob rõhutatult esile põhjuse, mille pärast pealauses märgitud olukord v. tegevus aset leiab; sün. liiati(gi) et. *Hiljem harjusin õige kiiresti ära, seda enam et suur osa haigeid olid sõbralikud, ainult mõni põrnitses ehtsa hullu moodi. L. Tigane.

seepärast et
sellepärast et. *Nad [= surnud] ei ütle midagi, seepärast et nad ei kõnele. M. Under.

selle asemel et
alustab vastanduslauset. Selle asemel et olukorraga leppida, hakkas ta vanduma ja teisi süüdistama. *Selle asemel et kohe poegade juurde minna, läks Ints [= kass] enne ise sööma. S. Truu. *Me istume ja jutleme nagu kaks poissi, selle asemel et pead kokku pista ja midagi praktilist leida .. A. H. Tammsaare (tlk).

selleks et
alustab otstarbelauset. Jalutas mõne minuti edasi-tagasi, selleks et mõtteid koguda. *Selleks et aega surnuks lüüa, kõnelesid nad omavahel viimase päeva pisisündmustest .. Ü. Sirk (tlk).

sellele vaatamata et
sellest hoolimata et. *Seesugust meeleolu tundis ta eneses tekkivat ka praegu: optimistlikku ja tugevat, sellele vaatamata et koosolek oli pisut käest ära läinud. R. Sirge.

sellepärast et
alustab põhjuslauset. Kõik läksid telki, sellepärast et väljas oli kõva tuul. *Ja minul läks süda siis palju kergemaks, sellepärast et polnud enam vaja karta .. A. Jakobson.

sellest hoolimata et
alustab mööndlauset. *Ning ta vandus edasi, sellest hoolimata et pristav oli palunud vabandust. P. Vallak.

sest et
alustab pealause järel asuvat põhjuslauset. Ta sundis alluvaid, sest et teda ennast sunniti kõrgemalt poolt. *.. aeg-ajalt sähvatas kirdes taeva serval välk, sest et ränk äikesepilv kerkis üles. F. Tuglas (tlk).

nii ‹adv›

1. sedamoodi, sel kombel v. viisil, selliselt. Tee nii (sedamoodi, kui rääkija parajasti teeb, ütleb, on just teinud, ütelnud v. kohe teeb, ütleb). Pane käed nii (nagu rääkija näitab). Ah nii! Või nii! Nii see asi, elu enam ei lähe. Paistab (küll) nii. Las jääda, olla nii. Nii on hästi. Nii ta arvas. Nii räägitakse. Nii see tegelikult ei olnud. Nii seisis ajalehes must valgel. Kuidas (siis) nii? Kas tõesti oli nii? Nii see läks, mis parata. Ei, nii ei lähe. Või nii (on lugu)! Kui teeks nii, nii ma olen seda mõelnud. Oleme seda asja arutanud nii ja naa. Räägib, seletab kord nii, kord naa. Ja nii edasi. Nii või teisiti 'olgu kuidas on', aga ära tuleb elada. Nii need noored inimesed on, kipuvad aga kodunt minema. Mis te kohe nii, ägedusega pooleks! Kuidas külvad, nii (ka) lõikad. Mõnikord käib hommikupoolikul, mõnikord õhtupoolikul – nii, kuidas juhtub. Jooksime nii, kuidas jalad võtsid. Sõitsime nii, et tuli rummus. Nii nagu ema ees, nii tütar järel. Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Kõik ei oska nii elada kui sina. Ta naeris nii, nagu naeravad tavaliselt lapsed. Ma olen talle ükskord nii lubanud. *Läksidki nii minema, mõrsjat nägemata ja hernesuppi maitsmata. L. Kibuvits. || (kinnitavalt, möönvalt). Just, täpselt, ainult nii! Vaat, olgu nii! Jääb siis nii. Nii, sellel on nüüd lõpp! Nii, see on nüüd valmis. Nii-nii, hakkan taipama. *Nii, nii, kust me siis peale hakkame? K. Ristikivi.
2. sel määral, sedavõrd; (hrl. rõhutatuna:) väga, eriti. Ilm on nii vaikne, et lepalehtki ei liigu. Kõigil oli nii külm, et hambad lõgisesid. Keegi pole nii õnnetu, kui ta ise arvab. Nii loll kui lammas. Ostan nii odava, kui saan. Miks tädi nii vana on? Kuhu sa nii vara lähed? Me ei ela nii hästi, et kadetseda maksaks. Mul pole nii palju raha. Nii kaua ma oodata ei saa. Nii kaugele kui silm ulatus, aina põllud. Jaan oli juba nii kaugel, et silm teda vaevalt seletas. Igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis. Sööme nii, kuidas rahakott lubab. Mis sealt siis nii võtta, ära viia on. Me kõik nii ootasime sind. Nii ilus ilm täna! Tuba nii puhas ja põrand nii valgeks küüritud. Olen sulle nii tänulik selle nõuande eest. Ta on nii üksi ja nii õnnetu. Ole kohe nii vait kui saad! Kas sa elad nii linna keskel? *.. meil pole ju õiget majagi ja mis rahasidki sul nii tagavaraks? A. Mälk. *Sellepärast see tüdruk tal nii südame küljes seisiski. R. Sirge. || ‹korduvana sõnade palju, mitu ees› hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta öelda vms. Ütles, et ta on pidanud juba nii ja nii palju raha kulutama, nii ja nii mitu aastat ootama.
3. umbes, (millegi) ringis. Üle puuda, nii paarkümmend kilo. Nii kolmekümnene – kolmekümne viiene mees, nii meeter kaheksakümmend pikk. Kaks poisikest, nii 11–12 aastat vanad. Jään veel nii paariks nädalaks maale. See vahemaa võib olla nii kilomeetrit seitse. Nii sada grammi konjakit võis veel pudeli põhjas olla. *.. ja kõvad maletajad oskavad eluski nii seitse käiku ette näha? L. Ruud. || nagu, midagi sellist v. sedamoodi. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, ma (rohkem) nii nalja pärast (ütlesin). See oli rohkem nii linnapoiste komme. Nii omavahel öelda. Ta on kuidagi kohmakas või nii. *Võib-olla tuleb norimist pealkirja arvel, et ilukirjanduslik või nii. L. Metsar. *Armastus on üsna kena asi, aga see on rohkem nii priipõlve poistele ja tüdrukutele! M. Metsanurk.
4. selle tulemusel, sellest tingituna, seetõttu. *..kapteni kajutis oli laskemoona küllalt – nii ei saanud mässajad kajutit oma võimusesse. J. Parijõgi. *Elutunnetus avardub ja nii hakatakse mõningaid sündmusi mõistma kui inimkonna ühisettevõtteid. H. Puhvel.
5. väljendab vahetut ajalist järgnevust. Nagu tema tuli, nii mina läksin. Nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas.
6. ‹ühendsidesõna osana› nii et, nii kui, nii ... kui ... (ka), nii nagu vt et, vt kui, vt nagu

kui nii võtta
kui sellest seisukohast läheneda, kui sellest vinklist vaadata. Kui nii võtta, siis polegi seda vähe. *.. ning Eimar mõtles: pask värk see elu, kui nii võtta. T. Kallas.

nii hästi-halvasti ~ hästi-kurjasti kui saab
oma võimete v. võimaluste piirides; kuidagimoodi. Naine toitnud oma lapsi nii hästi-halvasti kui saanud.

[keegi] on natuke ~ pisut nii
(keegi) on natuke, pisut imelik, napakas, nupust nikastanud. Ajab teine nii imelikku juttu, on vist natuke nii.